SEJD konvoka sorumutu inter-ministerial dahuluk ba Pakote Lejislasaun Arte Marsiais

By Admin 18 Junhu 2021, 17:30:04 TLs CRAM
SEJD konvoka sorumutu inter-ministerial dahuluk ba Pakote Lejislasaun Arte Marsiais

DILI – Sekretariu Estadu Juventude no Desportu (SEJD), Sua Excelência Eng. Abrão Nokosiku Saldanha loke sorumutuk dahuluk ho Ekipa Inter-Ministerial ne’ebé governu harii ba serbiru atu hamosu pakote lejislasaun ba organizasaun arte marsial sira. Ekipa inter-ministerial ne’e kompoin husi reprezentante sira husi Ministeriu Prezidésia Konsellú Ministrus, Ministeriu Defeza, F-FDTL, Polisia Nasional Timor-Leste, Ministeriu Justisa, Ministeriu Administrasaun Estatal, Ministeriu Interior no Ministeriu Edukasaun, Juventude no Desporto . Sorumutu ida ne’e hala’o hodi diskute kona-ba dezenvolvimentu pakote lejislasaun ba arte marsiais sira iha Timor-Leste ne’ebé aprezenta husi firma jurídiku JU,S. Sorumutuk ne’e rasik realiza iha sala reuniaun Ministeriu Finansas, Ai-tarak Laran, Dili, Kinta (10/06/2021).

            Iha okaziaun ida ne’e, Sekretariu Estadu Abrão Saldanha hateten, sorumutuk ne’e hala’o tuir orientasaun husi Primeru Ministru. Bazeia ba despaixo No.20, Primeiru Ministru harii ekipa interministerial ida atu halo análize no revizaun, no propoin revizaun sira ne’ebé nesesaria ba lei arte marsiais. Tanba ne’e, reuniaun primeiru ohin nian, loke ho diskusaun iha nivel interministerial, atu reprezentante ida-idak fo nia perspetiva ba revizaun lei arte marsiais ne’e rasik.

“Ohin iha diskusaun ne’e iha aprezentasaun ba metodolojia oinsa mak atu halo konsulta, la’os deit rona Governu nia perspetiva, maibé rona mós arte marsiais sira, komponente hotu-hotu iha sosiedade nian, konfisoens relijiozas sira nia opiniaun, veteranus sira nia opiniaun, no sira seluk atu konsulta ba lei ida ne’e, liu-liu arte masiais nia opiniaun, oinsa mak halo lei ida hanesan ne’e ba sira. Husi ne’e sei propoin nesesaria revizaun ne’ebé tuir perspetiva hot-hotu nian,” nia hateten.

Sekretariu Estadu esplika liu tan katak alvu husi konsulta sira ne’e mak atu aprezenta nesesidade sira ba revizaun ba lejislasaun sira sobre arte marsial iha Timor-Leste. Sekretariu Estadu informa mós katak konsulta sira halo ona iha munisipiu no dadaun ne’e pratikantes arte marsial sira halo ona survey online ida ne’ebé la’o hela. Alem de pratikante sira, diskusaun mós la’o hela ho entidade sira seluk hanesan entidade relijioza no komponente sosiedade sira seluk, ne’ebé hala’o ho intensaun atu tau hetan no tau hamutuk perspetiva husi instituisaun no entidade relevante sira hotu no organizasaun arte marsiais rasik kona-ba asuntu ida ne’e.

“Husi diskusaun no konsulta sira ne’e mak ita bele konklui no haree nesesidade sira ba revizaun lei arte marsial,” Sekretariu Estadu hatete.

Entretantu, kona-ba prosesu reativa organizasaun arte marsial sira, Sekretariu Estadu Abrão Saldanha esplika katak “prosesu reativa ne’e resolusaun fo dalan tiha ona no agora daudaun CRAM halo hela serbisu sira ne’ebé nesesariu ba prosesu ida ne’e.”

“Iha prosesu ne’e, CRAM simu ona dokumentus husi organizasaun arte marsial sira balu no hala’o dadaun avaliasaun. Iha orgazanisaun arte marsial balu ne’ebé mak CRAM notifika ona atu kompleta sira nia dokumentu balu ne’ebé sei falta,” Sekretariu Estadu hatutan.

“Prosesu reativa ne’e seidauk, maibé presiza rejistu foun, no balun rejistu ne’e mai ona iha CRAM nia fatin no CRAM mos avalia no hetan ona falta dokumentus balun hodi haruka fila fali ba sira atu kompleta.

Bainhira kompleta ona dokumentu sira ne’e, tuir lei, SEJD nia responsabilidade enkamiña ba Ministeriu Justisa atu rejista. “Dadauk ne’e prosesu iha fali ona arte marsiais sira nia liman atu kompleta rekezitus ne’ebé  maka lei ejize, antes SEJD halo ninia serbisu tuir mai hodi enkamiña ba rejista iha ministeriu justisa,” Sekretariu Estadu Abrão Saldanha esplika.

Sosiu ida husi firma júridika JU’S, Sra. Rosa Xavier ne’ebé hola parte iha sorumutu ida ne’e esplika katak “prosesu ne’e sei iha nivel konsulta publiku, tanba antes elabora lei ida, presiza iha konsulta ida kle’an hodi husu hanoin, opiniaun husi entidades sira ne’ebé maka importante atu bele kontribui ba prosesu ida ne’e.”

“Husi ami nia parte, serbisu sei iha hela etapa konsulta publiku, seidauk ba iha elaborasaun lei, tanba depois finaliza tiha konsulta publiku ida ne’e, husi hanoin sira ne’ebé maka hetan husi prosesu konsulta ida ne’e mak ekipa foin elabora lei ida ne’e,” Rosa hatutan.

Partisipa iha sorumutu ne’e reprezentante sira husi MPCM, MD, F-FDL, PNTL, MJ, MAE, MI, MEJD, DJJD-SEJD, Prezidente CRAM no mos Komisariu sira. (*)

 

#FoinSaeMillennialForsaKriativa #DesportuIhaSosiedadeNoPrestasaun




Hakerek Komentariu Iha Facebook

Hakerek Komentariu Iha Account Facebook

Write a comment

iha 2 Komentariu ba informasaun ne'e

Hare Komentariu Hotu-Hotu

Hakerek Komentariu